Lood

Just nii saame öelda peale 3. – 6. oktoobril toimunud õppereisi Lätimaale. Reisil käisime Leader koostööprojekti “Kestlik ettevõtlus maal” raames ja külastasime Läti kahe tegevusgrupi – Lielupe (Jelgava ümbrus) ja Liepaja mikroettevõtteid. Meie osalejate mõtted võttis väga hästi kokku Karin Koort, osaühingust Sannaman. Karini tegemistega saab tutvuda lähemalt tema ettevõtte veebilehel. Kuid nüüd pikemalt meie reisist.

Karin Koort:

Teekonna Läti poole võtsid ette 30 inimest, kes kõik olid ühel või teisel moel väikeettevõtlusega seotud. Eestist teele asunud seltskond oli mitmepalgeline. Meie seas oli nii kodumaiste köögiviljade kasvatajad, kohalikud siidritootjad, kokad, kohvikupidajad ja teised ettevõtlikud kodanikud, kes igapäevaste toimetustega maaelu edendamiseks oma panuse annavad.

Õppereisi programm oli muljetavaldav. Kuigi aeg Lätis veetmiseks oli napp, jõudsime loetud päevade jooksul külastada kokku ligi kahtkümmet väikeettevõtet. Õppereisile tagasi vaadates tuleb tunnistada, et kõik külastatud ettevõtted olidmeeldejäävad, kuid nii nagu ikka, suudab mõni firma särada eredamalt kui teised samalaadsed. Siinkohal ongi paslik välja tuua mõned neist, mis mulle eriliselt silma jäid kas ainulaadse idee, unikaalse toote või hea turunduse poolest.

Rääkides toodetest, siis Läti suudab üllatada. Üheks omalaadseks tooteks oli kindlasti Pupuchi ehk emakeeli ubakrõps – “pupas” on läti keeles uba ja “chips” inglise keeles krõps. Firma pakub näksimiseks krõpsude ja pähklite asemel hoopis uba, mis on proteiinirikas ja muidugi tervislik. Neile, kes oale esiti nina kirtsutavad, võin julgustuseks väita, et tegemist on väga mõnusa näksiga, mille sortimendis on nii soolaseid kui ka magusaid maitseid. Pole midagi kosta, ettevõtlikud lätlased on loonud kodumaisele kaunviljale originaalse ja maitsva väljundi. Hetkel on toode paraku saadaval ainult Lätis, kuid astutakse jõudsaid samme välisturu suunas. Jääme ubakrõpsu võidukäiku ka Eestis ootama!

Eraldi tähelepanu väärivad kahtlemata piparmündi maja (Lolitas Duge’s “House of Mint”), Lavendli villa ja kohalik šiitake-seene kasvatus. Rääkides esimesest ehk piparmündist, paneb jahmatama inimeste leidlikkus. Kes meist siis piparmünti ei tea? Aga teha milleski nii tavapärasest toimiv ettevõte on imekspandav! Boonuspunkte saab ettevõtliku proua kodu, kuhu on rajatud piparmündipõld ning ravimtaimest valmistatud toodete väljanäitus spetsiaalses piparmündimajas. Kindlasti koht, mis väärib uudistamist.

Piparmündist oluliselt eksootilisema kõlaga olid lavendli ja šhiitake-seente kasvatus. Lavendli rahustavast mõjust teavad vististi kõik, kuid kui paljud meist on oma silmaga lavendlipõldu näinud, ja seda veel võrdlemisi põhjamaise kliimaga Lätimaal? Meil see harukordne võimalus igatahes oli. Haljendavad lavendlipuhmad ja aromaatne hõng lavendlipõllu kohal jääb kogu õppekäigust eredasti meelde.

Šiitake pärineb Jaapani sõnast “shi”, mis tähistab puud, millel seened looduslikes tingimustes kasvavad ja “taki”- tähendab seent, seega “seenepuu”. Taolist seenepuude metsa oma silmaga näha oli põnev, kuid veelgi intrigeerivam oli firma loomise lugu, mida ilmestasid küll korduvad ebaõnnestumised, ent ka aktiivne õppeprotsess. Tänaseks võis ettevõtte juht uhkelt oma seenepuid eksponeerida ning meil jäi üle vaid nentida, et püsivus viib tõepoolest sihile.

Külastasime ka üht vinoteeki, mis hetkel meenutas pigem küll vinoteegilaadset keldrit, kuid olmel ma end segada ei lase, loeb sisu ja toode. Tõtt öeldes, ei ole puuvilja- ja marjavenid olnud kunagi minu lemmikud ning ega ma neist suuremat lugu ei pea, küll aga oskan ma lugu pidada heast turundusest ja meisterlikust esinemisest. Kahtlemata üheks koloriitsemaks persooniks osutus Läti väikelinna veinimeister, kes oma särava isiksuse, hea keeleoskuse ja huvitavate lugudega suutis kiirelt publiku poolehoiu võita. Veinimeister oligi oma veini parim firmamärk, ta lihtsalt teeb Lätis kõige paremat veini! Usun, et päeva lõpuks ei kahelnud selles tões meie seltskonnas ükski hing. Minu isiklik skepsis puuviljaveinide suhtes oli igatahes kui peoga pühitud ja ma lahkusin vinoteegist reipal sammul bussi, kotis kaks pudelit magusat marjaveini rõõmsalt kolksumas. Seega, hea esitus ja usk oma tootesse kui parimasse loob müügiks hea pinnase ning võib murda ka suurimad müüdid, kogesin seda vägagi otse ja vahetult.

Ja kõige lõpuks…. ei saa ma mitte vaiki olla. Meie buss vuras Jelgava linnast eemale ja rühkis mööda auklikke teid ikka edasi ja edasi iidvana mõisa suunas. Vaadates maalilisi mõisahooneid, on tõenäoliselt nii mõnedki salamisi unistanud oma isiklikust mõisast, uhketest kivimüüridest, suursugusest mõisapargist, imelistest pidudest… Kui paljud meist päriselt julgeks osta mõisa? Mõis ei maksa palju, üldse mitte, see maksab vaid elu ja hinge, sest muidu oleks ost väärtusetu. Just sellise otsuse tegi noor Läti perekond, kes lisaks 70 000 eurole oma elu ja hinge pealekauba andsid. Mõis oli ostu hetkel väga nukras seisukorras ning üsna pea sai perele selgeks, et hoone korrastamiseks tuleb müüa korter linnas ja kolida mõisa elama… päriseks. Ja nii algab ühe vana mõisa renoveerimise lugu. Meie seltskonnal oli au veeta seal mõisas mõnusasti aega, tutvuda ruumidega ja pererahva toimetustega. See, millega noor pere oli juba hakkama saanud, oli imeline. Mind isiklikult lummas selle pere entusiasm ja tegutsemistahe, neil polnud mitte üksnes head mõtted, vaid nad suutsid neid ka realiseerida. Uudsena mõjus valmiva mõisa väga selge suunitlus – kunst ja disain, majutus ja pidustused kuuluvad mõisa pidamise juurde loomuliku osana, kuid “creativity of all kinds of art” läbis kogu maja olemuse ühtse punase niidina.

Lisaks eelpool kirjeldatud ettevõtetele külastasime loomulikult veel mitmeid väikeettevõtteid sh hobusetalle ja kitsefarmi. Tegime lätlastega koos leiba, maitsesime kohaliku mesiniku juures eri sorti mett ja saime osa Läti traditsioonidest. Aeg Lätimaal kulus linnutiivul ning igav ei hakanud kordagi.  Õppereis andis kindlasti uusi ideid, aga ka kinnitust olemasolevatele kogemustele ja mõtetele. Elu siin ja Lätis on tegelikult sarnane, kuid pisut siiski erinev ja igasugune teadmiste-oskuste jagamine on kahtlemata vajalik.

Aizputes Vins peremees Martins omatehtud jooke esitlemas

Seenekasvanduses

Arutelu Piparmündileediga

Oatooted

Lavender Villa esitus