Projektid

Meist

Kestlik ettevõtlus maal

Koostööprojekt “Kestlik ettevõtlus maal” 2016-2019 oli suunatud maapiirkondade mikroettevõtluse arendamisele ning hõlmas kaheksat kohalikku Leader-algatusgruppi Eestist, Lätist ja Soomest. Peamine eesmärk oli edendada rahvusvahelist koostööd teenuste arenduseks ja turundusliku oskusteabe vahetuseks. Eraldi fookus oli ettevõtlikel noortel, kes said osaleda ettevõtjate vahetuses, ning piirkondadevahelise turundusvõrgustiku loomisel

dsc_0040

PARTNERID

Projekt viidi ellu 8 LEADER tegevusgrupi poolt nende piirkondades.

PROJEKTIS OSALEJAD

Projektis saidd osaleda kaheksa tegevusgrupi piirkonnas tegutsevad:

  • Kohalikud MTÜd, kes pakuvad või plaanivad pakkuda kohalikke tooteid ja teenuseid
  • Kohalikud mikro- ja väikeettevõtjad (kohaliku toidu tootjad, käitlejad ja toitlustajad, sealhulgas nende pere nooremad liikmed või kogukonna noored, kes tulevikus võiks ettevõtte üle võtta või kodukohta oma ettevõtte luua)
  • Säästliku maaturismi pereettevõtted ja MTÜd
  • Käsitööga tegelevad kohalikud mikroettevõtted
  • Kohalikud poed, kes pakuvad tootjatele kohaliku toodangu müügivõimalust

PROJEKTI EESMÄRGIKS OLI JÄTKUSUUTLIK MIKRO- JA VÄIKEETTEVÕTLUS MAAL

Alaeesmärgid:

Kohalike toodete ja teenuste arendus läbi rahvusvahelise koostöö – toimib ühine toodete ja teenuste arendus ning turundus (piirkonna turundus nii läbi interneti kui ka kliendilt-kliendile soovitamine).

Toetatud põlvkondade vahetus maaettevõtetes, julgustades noori maale jääma, olema valmis looma või vanematelt üle võtma ettevõtet.

PROJEKTI AEG

  • Projekti alguskuupäev: 1. juuni 2016
  • Projekti lõppkuupäev: 28. veebruar 2019

PROJEKTI JUHTIMINE

Projekti Kestlik ettevõtlus maal juhtimine toimus läbi projekti juhtkomitee, mis koosnes iga partneri kahest esindajast. Kokku oli juhtkomitees 16 liiget – Heiki Vuntus ja Eha Paas Arenduskojast, Tiina Sergo ja Merle Pussak Ida-Harju Koostöökojast, Aino Viinapuu ja Annika Parm Rohelise Jõemaa Koostöökogust, Jussi Pakari Linnanseutu tegevusgrupist, Eliisa Vesisenaho Pirkan Helmi tegevusgrupist, Marjo Tolvanen ja Heidi Hansen Sepra tegevusgrupist, Līga Švānberga ja Sanda Lakutijevska Lielupe tegveusgrupist ning Vilis Bruveris Liepaja piirkonna tegevusgrupist. Projekti juhtpartner oli Arenduskoda.

bluelogo

Säästva turismi arendamine

Rahvusvaheline Leader koostööprojekt „Säästva turismi arendamine.“ 2017-2020 keskendub säästva turismi mikroettevõtluse pakkumise/teenuste arendamisele ja projektis osalevate piirkondade (9, neljas riigis) säästva turismi partnerite kolmel tasandil (oma piirkond, projekti piirkonnad oma riigis ja kõik projekti piirkonnad rahvusvaheliselt) võrgustumisele ja ühisturunduse käivitamisele ning arendamisele.

Projekti üldeesmärk on aidata läbi rahvusvahelise koostöö kaasa ettevõtjate toodete/teenuste arendamisele koos teenuste kvaliteedi parendamisega ning projekti kaitseladega piirkondade vahelise personaalsuse elementidega turundustegevuse käivitamisele ja mitmetasandilise ühisturunduse arendamisele.

 

PARTNERID

Projekt viiakse ellu 9 mittetulundusühingust Leader tegevusgrupi poolt nende tegevuspiirkondades.

PROJEKTIS OSALEJAD

Projektis saavad osaleda üheksa tegevusgrupi piirkonnas tegutsevad:

  • mikro- ja väikeettevõtted mistahes säästva turismiga liituvas valdkonnas, kes tegutsevad seotult/koostöös oma piirkonna rahvuspargiga (majutus, toitlustus, elamusteenused, aktiivse puhkuse teenused, muuseumid, käsitöökojad jne)
  • muud loomeettevõtjad (muusika, kunst jne);
  • loodusgiidid (retkejuhid, teejuhid programmidele loodusesse jt);
  • projekti piirkondade rahvuspargid jm tüüpi kaitsealad (nende haldusorganisatsioonid), Eestis veel täiendavalt RMK piirkondlikud organisatsioonid, omavalitsused (kes saavad kasu hoogustunud ettevõtluse kaudu), erinevad säästva turismi jm ettevõtjate seotud võrgustikud, SA-d jt, kelle jätkusuutlikkust, turundustoetust ja partnerlussuhteid projekt toetab ja arendab;
  • projekti piirkondade elanikud, kes soovivad panustada oma kodukoha loodusrssursside hoidmisesse ning kes saavad täiustunud säästva turismi teenuseid tarbida.

Anna oma osalushuvist teada otse oma tegevusgruppi või võta ühendust projektijuhi Katrin Suursoo’ga katrin@arenduskoda.ee

 

PROJEKTI EESMÄRGIKS ON JÄTKUSUUTLIK SÄÄSTVA TURISMI MIKRO- JA VÄIKEETTEVÕTLUS MAAL

Koostöösse on kaasatud suureneva säästva turismi potentsiaaliga rahvusparkide piirkonnad (8 neljast riigist) ja Euroopas ainulaadsete karstialadega muus vormis kaitsealadega piirkond Sloveeniast. Partnereid ühendab turismi arendamisel teadlik säästvale turismile keskendumine. Olulist kohta projektis omavad mitmed üksteist täiendavad projekti kohalikud (4 riigis, igas riigis 2-3 piirkonda koostöös) ja rahvusvahelised tegevused: kliendikäitumise jm uuringud, kohalikud ja rahvusvahelised õppereisid ning arendusseminarid, infrastruktuuri ja strateegilist arendustööd toetavad tegevused, süviti nelja teemat avavad rahvusvahelised suveülikoolid ja 9 piirkonna säästva turismi ühisturunduse tegevused. Uudseks aspektiks mitmetasandilise ühisturunduse juures on personaalsus, kus nii säästva turismi ettevõtjad kui piirkondade haldusorganisatsioonid kavandavad kasutada personaalset soovitamist ja üksteise turundusväljundite sidumist ühisturundusse.

 

Alaeesmärgid:

  1. Piirkondade säästva turismi toodete/teenuste arendus ja ühisturundus läbi rahvusvahelise koostöö – toimib ühine toodete/teenuste arendus ning turundus (piirkonna turundus nii läbi interneti kui ka kliendilt-kliendile soovitamine) projekti jooksul – kolmeaastase perioodi jooksul sept 2017 – august 2020.

 

  1. Eesmärkide kaks suunda: Säästva turismi teenuste ja koostöövõrgustike-ühisturunduse arendamine rahvusparkide/kaitsealadega Leader piirkondades (9) rahvusvahelise koostöö ja võrgustikutöö kaudu.

 

Fookuses on säästva turismi mikro- (sh eluviisiettevõtlus) ja väikeettevõtlus. Eesmärgiks parema ja terviklikuma säästva turismi teenuste arendamine projekti piirkondades (sh madalhooajal), teenuste kohalik ja rahvusvaheline ühisturundus ning koostöövõrgustike loomine ja arendamine.

 

  1. Rahvusvahelises koostöös on üheks eesmärgiks tootearenduses/kvaliteedis keskenduda EUROPARC kriteeriumite (rahvusvahelised säästva turismi kvaliteedikriteeriumid) kasutuselevõtuks võimalikult paljudes projekti piirkondades koostööprojekti lõpuks. Seega projekti väljundina peaks projektis osalevatel piirkondadel (seda sertifikaati antaksegi välja ainult piirkondadele tervikuna) olema võimalus saada EUROPARCi sertifikaat/tunnistus. Projekti vahenditest ei kavandata märgise osalustasude jms tasumist, vaid osade kaasnevate arendustegevuste rahastamist.

 

  1. Rahvusparkide siseses koostöös on eesmärgiks keskenduda rahvusparkides tegutsevate osapoolte koostöövõrgustiku loomisele ja tõhustamisele nii, et piirkondades oleks looduskeskkond kaitstud, kuid samas külastajatele säästvalt esitletud ning kohalikud mikro- ja väikeettevõtjad ning aktiivsed kogukonnad arendaksid oma säästva turismi teenuseid koostöös ja üksteist täiendades. Samuti on eesmärgiks projektis sama riigi piirkondade vahelise koostöö edasiarendamine säästva turismi valdkonnas.

 

  1. Säästva turismi rahvusvahelise koostööprojekti vajadus ja vajalikud arendustegevused

 

 

Osalevate Eesti rahvusparkide valitsejate seisukohalt on olulised:

– stabiilse säästva turismi ettevõtjate hulga olemasolu rahvuspargis, kes soovivad ja on võimelised loodust kaitstes seda eksponeerima. Küsimus ja väljakutse projektile – sellised ettevõtjad koondada, nende motiveerimine, täiendkoolitamine, kaaluda ühist kaubamärki piirkondades, kus seda veel pole.

– kogukonnale on oluline, et elukoha kodurahu rahvuspargis säiliks, samas et elanikud saaks rahvuspargis elades tegutseda ja võimalusi ettevõtlusväljundiks.

– vajalik, et riiklikud turismiagentuurid võtaks kohalikke säästva turismiga tegelejaid tõsiselt, kaasaks neid oma pakettidesse-programmidesse, turundusse jne. Praeguseni on sageli väikeste ettevõtjate arvestamine partnerluses riigiga ebapiisav.

 

PROJEKTI AEG

  • Projekti alguskuupäev: 1. september 2017
  • Projekti lõppkuupäev: 31. august 2020

PROJEKTI JUHTIMINE

Projekti “Säästva turismi arendamine” juhtimine toimub läbi projekti juhtkomitee, mis koosneb iga partneri kahest esindajast. Kokku on juhtkomitees 18 liiget. Projekti juhtpartner on Arenduskoda.